Lillekimbu ostmisel ootame sageli, et lilledel oleks meeldiv aroom, kuid paljud tänapäevased lõikelilled on lõhnatud. Miks see nii on ja miks looduslikud lõhnad on paljudelt sortidelt kadunud?
Sellel nähtusel on mitmeid botaanilisi ja kaubanduslikke põhjuseid.
Peamised põhjused, miks lilledel puudub lõhn
- Aretustöö ja prioriteetide muutumine: Lillekasvatuses on viimastel aastakümnetel keskendutud peamiselt lillede välimusele, suurusele, värvile ja transpordikindlusele. Aretajad on valinud sorte, mis peavad kauem vastu ja taluvad paremini pikki vahemaid. Paraku on selle protsessi käigus sageli ohverdatud lõhna eest vastutavad geenid.
- Energiakulu ja ainevahetus: Lõhnaainete (lõhnavate eeterlike õlide) tootmine nõuab taimelt palju energiat. Kui taimelt oodatakse suurt ja vastupidavat õit, suunab see oma ressursid õie füüsilisse kasvu, mitte lõhnaainete sünteesimisse.
- Kasvutingimused: Tööstuslikes kasvuhoonetes kasvatatavad lilled ei pruugi saada piisavalt looduslikke stiimuleid (näiteks päikesevalgust ja õiget mullastikku), mis on vajalikud tugeva aroomi tekkimiseks.
- Looduslikud tolmeldamistsüklid: Mõned taimed eritavad lõhna vaid kindlal kellaajal, mis vastab nende looduslike tolmeldajate (nt ööliblikate või mesilaste) aktiivsusele. Kui lill on kasvanud kontrollitud keskkonnas või lõigatud enne õiget ajavahemikku, ei pruugi see oma aroomi täielikult välja arendada.
Mida see teadmine tarbijale tähendab?
Lillede valimisel tasub meeles pidada, et lõhna puudumine ei tähenda halba kvaliteeti, vaid pigem teadlikku aretustööd vastupidavuse suunas. Kui soovite koju kindlasti tugevalt lõhnavaid lilli, on kindlam valida näiteks freesiad, lavendel, teatud roosisordid või pojengid, mille puhul on aroom endiselt säilinud.
Kokkuvõte
Lillede lõhna kadumine on enamasti tingitud tahtlikust aretustööst, mille eesmärk on luua vastupidavamaid ja visuaalselt veatuid lõikelilli.